This post is also available in: English

Iha ne’e ha’u maid ala ida tan. Oras tuku 2 loraik iha Dili, Timor Leste. Hau ansi fila husi hau nia minute 20 han meiodia ba hakbesik-an ba hau nia komputadador atu hahu sesaun inspirasaun ida durante oras tolu tuir mai. Hau nunka imajina atu esperimenta ida ne’e iha oras ne’e dadauk. COVID-19 muda hotu hau nia moris tun sa’e tiha uituan no laiha esepsaun mos ba   Rotary Peace Fellowship ne’ebé mak tuir akontese durante fulan tolu nia laran iha tinan 2020 liu ba nu’udar parte ida husi liña servisu intensivu, oportunidade ba kapasitasaun lideransa no professional nian mak tuir lolos hau partisipa iha universidade Chulalongkorn iha Bangkok, maibé oras ne’e hau tenki tuir sesaun ne’e virtual deit iha Blue Ventures nia servisu fatin iha Dili.

Hau mak Blue Ventures nia Country manager iha Dili, Timor-Leste, fornese vizaun, estratejia no lideransa ba Blue Ventures mak buras hela ho ninia konservasaun mariña, jestaun peskas, alternative ba moris no mos programa ba ekoturizmu sira. Inissitaiva ne’e foti atu bele fortifika komunidade kostária sira atu bele maneja sustentamente sira nia ekosistema mariña nian sira, halo riku vida moris lokal nian no sustenta ambiente mariña ida ne’ebé mak saudável ba jerasaun sira tuir mai.

 

Lidera ekipa sira mak okupadu ho servisu barak iha nasaun ne’e, halo hau dala barak ladun fó oportunidade atu para uituan no refleta, maibe tinan kotuk, hau selesiona atu tuir Rotary Peace Fellowship, fó mos oportunidade ne’e mai hau. Progarama ne’e, halibur hamutuk lideransa sira hotu mak iha ona esperiensia husi mundu tomak atu hetanhanoin prátika sira oinsá mak bele promove paz, rezolusaun konflitu no dezenvolvimentu internasionalliu husi kapasitasaun akadémiku, prátika no oportunidade liña servisu global sira. Programa ne’e konvida mos instrutor péritu sira no mentor sira atu bele lidera treinamentu ne’e no membru sir abele aprednde husi membru sira seluk liu husi fahe esperiensia vária sira mak sira servisu ba ho komunidade sira iha mundu tomak.   

Durante ne’e, hau haksolok tebes ho sesaun sira, hasé malu husi Kolumbia to’o rai Nepal, membru diversa hamutuk 19 husi nasaun 16 no ami nia manorin na’in sira mai husi mundu tomak. Ami barak, inklui ha’u rasik mak la’os ema lokal iha fatin mak oras ne’e dadaun ami hela no servisu ba no aprezenta tebes perspetiva barak. Dezafiu bo’ot ida mak ne’e, entre ami barak, lian Ingles sai nu’udar ami nia lingua daruak no datoluk iha ami nia nasaun no halo komunikasaun ho liña internet ba video call mak ladun di’ak, maibé ami koko nafatin atu integra buat hotu, no oras ne’e ami toman ona. 

Hela metin iha Timor-Leste, hau abitua ona servisu iha ambiente pos konflitu nian hodi monitoriza situasaun sira kona ba salva no seguru. Mezmu, laiha buat ida mak prepara ha’u ba COVID-19 no response sira ne’ebé ma kami obrigadu tenki dezenvolve.

Ami komesa ho buat bo’ot ida, fokus ba vária efeitu husi trauma nian hodi bele tau atensaun no oinsá mak bele foti solusaun apropriadu, mak bele mos ho transformasaun pesoal. Diskusaun inisial sira ne’e, fó mos perspetiva foun mai hau kona ba akontesimentu sira iha tinan pasadu. Hela metin iha Timor-Leste, hau abitua ona servisu iha ambiente pos konflitu nian hodi monitoriza situasaun sira kona ba salva no seguru. Mezmu, laiha buat ida mak prepara ha’u ba COVID-19 no response sira ne’ebé ma kami obrigadu tenki dezenvolve. 

Iha fulan Marsu 2020 liu ba, Ha’u iha deit oras 48 atu taka programa balu iha Timor-Leste, intrega responsabilidade sira ba fali hau nia kolega Timor oan atu nune’e hau ho hau nia kolega sira balu bele bok-an atu husik hela Timor-Leste molok fronterira taka – ha’u sai ho deit mala ki’ik ida, husik hela buat hotu sem dehan Adeus. Pániku ne’ebé ma kami iha hanesan ekipa no mós pániku sira ne’ebé ma kami bele hare iha komunidade sira ma kami servisu ba, susar tebes atu deskreve.

Agradece, tamba situasaun sira iha Timor_Leste hotu-hotu la’o di’ak tamba Governu koresponde kedas. Durante ne’e, Governu maneja ona atu proteje nia-an rasik husi transmisaun komunitária no mos ameasa ba seguransa alimentar no moris di’ak. Hanesan mos iha fatin sira seluk, iha ne’e ami moris ho ambiente ida mak ema hanaran ‘normal foun’, prova katak, ami nia ekipa sira hotu mak jeografikamente dispersa (Servisu iha nasaun 6 ne’ebé diferente) sei bele suporta ami nia misaun ba komunidadde-lidera konservasaun marina iha Timor-Leste. Buat sira ne’e hotu, tamba deit prontidaun, rezilansia no lideransa husi hau kolega Timor oan sira mak sei hela iha iha Timor-Leste nia intervensaun no lidera response ba COVID-19.

 

Iha Timor-Leste, krizi mosu barak liu ita bele hetan iha tasi, klimátika mak dezorden, polusaun plástiku, popupalsaun ikan mak sempre monu, populasaun ema aumenta, oportunidade ba moris mak sei hela susar bo’ot ida no prátika tradisional sira mak komesa lakon dadaun.

Refleta kona bai da ne’e, hafoin tinan ida liu tiha halo ha’u hatene tuir katak ita la’os lao lós deit ona ho normal foun ne’e – ita presiza hatene mos katak, mundu ne’e iha hela krizi bo’ot ida nia laran. Iha Timor-Leste, fatin ne’ebé mak hau hela ba desde 2015, krizi mosu barak liu ita bele hetan iha tasi, klimátika mak dezorden, polusaun plástiku, popupalsaun ikan mak sempre monu, populasaun ema aumenta, oportunidade ba moris mak sei hela susar bo’ot ida no prátika tradisional sira mak komesa lakon dadaun. Iha Blue Ventures ami iha komitmentu atu loke dalan ba komunidade-lidera rasik hodi bele loke dalan nu’udar interkonesaun ba krizi sira ne’e hotu, no wainhira hau nia pozisaun nu’udar Country Manager labele halo ha’u fízikamente atu tur hamutuk ho komunidade sira iha rai henek leten hanesan bain bain hau sempre halo, halo koko atu dezeña programa atividade sira ne’ebé mak hau nia membru ekipa sira mak bele halo. Iha semana kotuk, hau presta hela tempu balu ba hamutuk ho ami nia familia peskador sira atu hela hamutuk ho sira hodi koko sira nia homestay business, ne’ebé mak foin estabelese, tau hau nia-an iha peskador sira nia realidade moris loro-loron wainhira tasi bo’ot no sira presiza tebes hahan atu moris.

Fahe esperiensia sira hanesan ne’e, sai hanesan valor ne’ebé a’as tebes durante hau partisipa iha ‘Peace Fellowship’ ne’e. semana kotuk, hau kobre tópiku ‘husi teoria ba prátika’. Hau mos rona esperiensia sira balu iha Nepal mak provoka inisiativa, iha ne’ebé membru komunidade siratreinadu hanesan fasilitador durante konflitu ida ne’ebé mak naruk iha rekursu natural nian, rezulta kresimentu iha governanse komunitária no, ikus mai, bele solusiona konflitu no iha mos transformasaun ba kedas, komunidade lidera rasik jestaun ba rekursu natural.

Ezemplu ne’e mos hatudu momos katak mudansa iha sosiedade presiza tempu, iha kazu ne’e bele to’o tinan sanulu, no hau rasik hanoin katak, iha Blue Ventures Timor Leste, ami foin hala’o ami nia jornada durante tinan lima. De faktu, ami sei selebra ami nia aniversáriu tinan lima nian iha fulan ida ne’e nia laran.

Ekipa Timor leste nian, Vizita ai-parapa. Husi karuk ba Lós: Dedy, Mima, Oldegar, Birgit, Armindo, Abrão | Photo: Blue Ventures

Hafoin tinan lima forma buat sira ne’e hotu ho komunidade sira , rona ba sira nia nesesidade sira hodi hatene tuir sira nia forsa no vulneravel sira, oras ne’e ami servisu metin ho sira atu bele hasa’e no sustentabilizaami nia impaktu koletivu sira ba konservasaun.

Husi hahú, ami servisu deit hamutuk ho komunidade ida iha tinan 2016 iha Ataúro, oras ne’e ami suporta ona komunidade sanulu resin rua iha Timor laran tomak. Hafoin tinan lima forma buat sira ne’e hotu ho komunidade sira , rona ba sira nia nesesidade sira hodi hatene tuir sira nia forsa no vulneravel sira, oras ne’e ami servisu metin ho sira atu bele hasa’e no sustentabilizaami nia impaktu koletivu sira ba konservasaun. Semana kotuk, ami hala’o atividade aprende husi ema ba ema liu husi ‘exchange’, komunidade sia mai hamutuk atu fahe prátika di’ak mak sira iha husi sira nia are jestau rasik ba tara bandu. Ami bele hare sira nia ksolok, hamnasa no konesaun entre partisipante sira mak sai pontu determinante atu halo mudansa agora, atu nune’e sira oan no bei oan sira sei bele hetan benefísiu iha future, inspira tebes. Timor-Leste nia liña servisu emprezarial komunidade lidera ekoturizmu  sa’e dadauk, númeru membru sira iha komunidade laran aumenta tan (partikularmente feto) iha area kolesaun dadus ba peska atu bele informa desizaun ba jestaun sira, no hau nia kolega Timor oan sira hala’o sira nia kna’ar konservasaun, inspira sira nia kolega sira ho kada skill foun mak sira aprende ona. Koñesimentu pratikal ne’e balu mos ho koñesimentu teórika, hau bele absorve husi hau nia kolega sira iha programa ‘Rotary Peace Fellowship’ loke ona dalan mai ami atu bele estuda oinsá ami atu halo servisu ho komunidade kostária sira iha Timor Leste tinan lima oin mai.

Mezmu, ami ekipa ki’ik mak servisu iha illa ki’ik ida, ami hakarak atu kria movimentu konservasaun ida mak servisu barak iha indíjenu husi mundu, dezafia atetudi no pensamentu sira oras ne’e nian, no kontribui ba mudansa klimátika no polítika sira tasi nian. Ne’e la’os servisu ki’ik, maibé liu husi suporta malu, ami nia komunidade parsería no mosh au nia liña servisu sosial foun sira bele halo mudansa, hau iha konfiansa ami la’o hele ba dirasaun ne’ebé lós.


Hau nia sinseru gratidaun ba hau nia sponsor ‘Rotary Club’ iha Mangere, Auckland, Nova Zelandia, no mosh au nia referensia na’in ha’at mak suporta ona ha’u atu aplika ba programa ida ne’e. No mos ba obrigadu husi fuan ba ekipa komité halo mudansa sosial nian no embaixador tasi nian sira iha Blue Ventures mak tulun on ahau atu bo’ok-an lais wainhira ha’u rasik la’o neneik hela.


 

Posted by Birgit Hermann

Leave a reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *