This post is also available in: English

Iha Timor Leste, ami koñesidu ema ho karáter ne’ebé mak forte. Durante ami nasaun ki’ik ne’e nia jornada ba ukun rasik-an, ami nia sosiedade hasoru ona perturbasaun no nakdoko lubuk ida. No oras ne’e, hanesan mos ema iha mundu tomak infrenta, ami mos hetan impaktu husi pandémia COVID-19 ne’e. Maibé hau fiar katak ami sei bele hamri’ik forte atu bele adapta ba mudansa ida ne’e, tambá wainhira iha momentu situasaun difisil nia laran, Timor oan sai forte liu tan.

Ho jeitu ida ne’e mak, hau mai servisu hamutuk ho Blue Ventures iha
fulan Setembru 2016, tamba hau hakarak dezafia hau nia-an rasik.
Ho jeitu ida ne’e mak, hau mai servisu hamutuk ho Blue Ventures iha fulan Setembru 2016, tamba hau hakarak dezafia hau nia-an rasik. Servisu ona iha várias ajensia dezenvolvimentu iha Timor Leste dezde 2002, hau sinte, hau bele kompriende ona difikuldade husi komunidade sira hau servisu ba ne’e. Wainhira hala’o vizita servisu ba komunidade sira balu iha parte kosta sul ne’ebá, iha situasaun balu mak troka hau nia opiniaun no konseitu tomak. Hela ho sira loron balu iha sira nia uma besik tasi ibun, iha loron ida sira husu mai hau; “Maun, ami nia ikan sira iha ne’e, kada tinan menuz ba beibeik. Wainhira ami sei ki’ik iha ne’e, ami tama tasi ho metru balu de’it, ikan sira barak mak hale’u ami, no ami bele ka’er ona ikan barak los. Oras ne’e, situasaun totalmente diferente. Saidá mak akontese ho ita nia tasi ne’e?”

Hau nonok de’it no la responde sira.

Pergunta ne’e metin iha hau nia ulun kalan tomak – tinan 15 resin servisu ba komunidade sira iha Timor Leste, oinsá mak hau rasik la konsegue hatene razaun mudansa husi sira ambiente ida ne’e? Husi kedas momentu ne’ebá, hau hahu kedas buka nia resposta liu husi forma, servisu foun iha area konservasaun mariña, no hau hetan iha Blue Ventures.

Coastal communities in Timor-Leste living along the country’s shorelines have noticed a change in their marine environments | Photo: Roni Levy

Ho servisu foun ne’e, hau tenki muda konseitu husi servisu ho komunidade sira iha rai maran ba servisu sira kona ba konservasaun iha tasi laran. La’os fasil, hau simplesmente atu hateten katak, dezafiu sira ne’e sei mai nafatin hahú kedas husi momentu ne’ebá.

Iha fulan Marsu tinan ne’e, hau hetan responsabilidade foun hanesan ekipa Blue Ventures Timor Leste nia Country Manager em ezersisiu, lidera membru ekipa Timor oan tomak hanesan-Dedy, Armindo, Mima no Cristina. Mima, Armindo no Dedy, dezafiu dahuluk mak atu monitoriza ho didi’ak impaktu husi pandémia mak komunidade ma kami parseria ho infrenta, komunidade parseria sira ne’ebá mak servisu depende tebes sira nia rendimentu hus peska no ekoturizmu (hanesan homestays) atu suporta sira no sira nia familia sira.

Information gathered by the team to map the COVID-19 crisis on small-scale fisheries in Timor-Leste

Ekonomikamente, buat hotu monu, restrisaun ba viajen afeita tebes mai ami nia sasan sira ma kami presiza, sasan sira ne’e barak liu mai husi indonézia no Austrália. Situasaun ida ne’e obriga ami atu depende tebes mai ami nia merkadu local, maibé ita hare katak, instabilidade sei aumenta nafatin. Jeralmente, ikan nia presu sa’e tebes no ikan mak peskador sira kaer mos uituan tebes, iha semana balu liubá wainhira vizita Ataúro, vendedor sira komesa fa’an ikan ho presu $10 (Dolar Amerikanu), ne’ebé mak uluk liu kustume fa’an ho presu entre $5-$7. Presu sa’e uituan mos iha nesesidade sira seluk hanesan fóz, modo no nesesidade esensial sira seluk.

Oras ne’e dadauk, iha kazu covid hamutuk 25 mak relata ona, laiha kazu
mate, maibé ita hare katak, impaktu husi virus ne’e hamate ona
mikroekonomia ba povu Timor oan sira.
Oras ne’e dadauk, iha kazu covid hamutuk 25 mak relata ona, laiha kazu mate, maibé ita hare katak, impaktu husi virus ne’e hamate ona mikroekonomia ba povu Timor oan sira.

Husi parte social nian, pandémia ne’e husik hela impaktu ida ne’ebé mak bo’ot tebes. Timor Leste koñesidu hanesan nasaun ida mak la’o ho ambiente social forte tebes; ami sempre buka malu atu hamutuk, iha serimonia ki’ik sira hanesan bebé oan foin moris mós ami sempre buka malu atu hamutuk, han hamutuk. Wainhira foun-foun rona kona distansia social, komunidade barak sinte katak, atravesa hela konseitu foun ida. Maibé oras ne’e, ami komesa adapta ona, hau mos hakfodak uituan oinsá ma kami nia sosiedade bele toman lalais los ho ambiente foun ida ne’e. ami hatene katak, ami nia kultura nunka haketak malu, maibé ita tenki
salva malu.

Servisu ho organizasaun konservasaun mariña mak tau atensaun maka’as ba presenza iha komunidade sira nia le’et, mata dalan no regulamentu sira COVID-19 ne’e, kokó tebes ami. La’os atu adapta de’it ho ami nia membru sira (Maibé mos ho ami nia kolega sira mak tenki desloka fali ba sira nia nasaun rasik), maibé ami mos tenki mai ho maneira foun atu suporta ami nia komunidade.

Ami hetan kedas regulamentu no restrisaun balu, wainhira pandemia ne’e komesa tama mai Timor Leste, ami komesa mos suspende kedas ami nia suprta atividade konservasaun barak, maibé ne’e la hapara ami atu mantein nafatin ami nia relasaun ho komunidade parseria sira; hanesan mos pratika barak iha mundu global, ami servisu barak liu ho forma gijital. Hau presta hau nia tempu barak liu ho telefone, tefeone ba hau nia ekipa sira iha terenu ou mos ko’alia ho autoridade local sira hanesan xefi suku sira atu bele kompriende saidá mak sira presiza.

 

Durante Estadu de Emerjensia, restrusaun atu ba peska mos maka’as tebes. Dedy no Cristina kuntinua suporta grupu Komunidade Monitorizasaun Peska (KMP) liu husi telephone loro-loron no hatur planu servisu semanal atu mantein relasaun. Servisu sira ne’e dezeña tuir kna’ar mak sira halo ona atu mantein sira nia abilidade iha kolesaun dadus. Oras ne’e Estadu de Emerjensia termina ona, no KMP komesa servisu normal ona, maibe sira kumpri regulamentu distansia sosial, no mata dalan sira saúde públika nian.

Wainhira iha posibilidade, ami mos ba vizita ona komunidade sira atu intrega fasilidade fase liman ba komunidade izoladu sira no traduz mata dalan saúde no seguransa nian. Iha vizita foin lalais ba Ataúro, hau rasik, Dedy ba fahe maskra, no sanitizer fase liman nian. Wainhira situasaun komesa evolve dadauk, ami sei kuntinua servisu atu suporta ami nia komunidade parseria sira hodi responde ba sira nia nesesidade.

A CFM in action in Behau, pre-COVID-19 | Photo: Jenny House

Pesoalmente, mai hau, hetan responsabilidade hanesan country manager em ezersisiu, klaru dezafia tebes hau. Hau servisu ho Blue ventures besik tinan ha’at ona, no hau espera katak hau sei dezenvolve nafatin ho hau nia kna’ar sira no hahú atu responsabiliza ba kargu jestor sira nian, tan ne’e wainhira hau hetan oportunidade atu foti responsabilidade hanesan country manager em ezersisiu ne’e, klaru ke hau hatan kedas, Sim.

Hau orgullu katak, ami prova ona ami nia abilidade atu ultrapasa krizi ne’e no kuntinua atu mantein komunidade nu’udar ami nia prioridade.

Hau la’os fiar mai hau nia-an rasik deit, maibé hau mos iha fiar bo’ot ba hau nia ekipa. Wainhira ami nia kolega staff Internasional sira suporta ami husi do’ok, ami nia ami nia ekipa sai menuz. Ema bele sura ami ho sira nia liman fuan-maibé hanesan ema Timor oan, ami iha karáter ne’ebé mak forte no nunka hanoin atu rende. Ami realiza katak, sei iha dezafiu barak mosu mai, maibé hau sempre iha esperansa no fiar katak, hau sempre iha ekipa ne’ebé mak hau sempre fiar ba. Hau orgullu katak, ami prova ona ami nia abilidade atu ultrapasa krizi ne’e no kuntinua atu mantein komunidade nu’udar ami nia prioridade.

Wainhira hau aplika fou-foun ba hau nia servisu ne’e, hau hadomi tebes Blue Ventures tamba nia valor “Komunidade Uluk”, tamba ne’e mak wainhira hau sinte todan no lakon esperansa iha hau nia kna’ar nu’udar country manager em ezersisiu ne’e, hau sempre hanoin hetan valor ne’e. Wainhira ami servisu hamutuk hanesan ekipa no hatene tuir nafatin tamba sá mak hau mai iha ne’e-atu loke dalan ba komunidade no atu salva sira nia future-hau laiha dúvida kata kami sei kuntinua sai forte no bele hasoru dezafiu saida deit ma kami sei hasoru iha futuru.


 

Posted by Oldegar Massinga

Ollie is Blue Ventures' Operations Manager in Timor-Leste. He is proud to be contributing to a better sustainable community way of living in his home country.

Leave a reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *